Nädal 10 - Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO

Lugesin läbi Eric S. Raymondi „Hacker-HOWTO“.

Kirjutise eesmärk on avada häkkeri olemust ning adresseerida sellega seotud valearusaamasid. Autor avab nii häkkeritele omast loomust, kompetentsi kui ka tegevuse eesmärke ning põhimõtteid.

Pean tunnistama, et mina kuulusin pigem sellesse gruppi, kes häkkimist ennekõike siis autori käsitluses nn kräkkimisega on seostanud. Sellest tulenevalt oli mul huvitav tutvuda Raymondi esitatud nägemusega. Küll aga pean samuti tunnistama, et Raymondi käsitlusest õhkuv häkkimise elitaarsus ning kohati isegi arrogantsus oli minu jaoks häiriv. Viimase vindi keeras sellele peale „KKK“ rubriik. Ta rõhutas küll kogukondlikkust, aga minu jaoks jäi ikkagi kõlama individualism. Ta rõhutab austust, aga minu jaoks jäi kõlama pigem tõrjuvus ja ebaviisakus. Mind kõnetasid põhimõtted, mille uskumist Raymond häkkerite puhul oluliseks pidas:

1. Maailm on täis imelisi probleeme, mis ootavad lahendamist

2. Ühtegi probleemi ei tuleks lahendada kaks korda

3. Igavus ja nüridus on kurjast

4.Vabadus on hea

5. Suhtumine ei asenda kompetentsi

Üldjoontes tahaks tegelikult arvata ja eeldada, et need põhimõtted ei tohiks olla võõrad ükskõik millisele ennastjuhtivale või arengumeelsele inimesele. Olles häkkerite maailmast pigem kaugel ja puutudes sellega kokku vaid riske kajastaval viisil, siis võtsin ette laiema pildi saamiseks sihtotstarbelise internetikaeve. Autor kirjutab oma sissejuhatuses: „Häkkerid lahendavad probleeme ja loovad uusi asju, nad usuvad vabadusse ning vastastikusse vabatahtlikku abistamisse„. Kõlab iseenesest väga hästi, aga internetikaemus kuulsate häkkerite ja häkkimiste kontekstis toob esile pigem riiklikesse tundlikesse süsteemidesse häkkimist ning sellega kaasunud/kaasuvat kriminaalkaristust. Jah, ka see on viis probleeme lahendada -  inimeste nina probleemi olemusse pista (nt Wikileaks) läbi turbulentsi tekitamise, et siis probleemi lahendama asutaks. Küll aga ei näe ma erinevates juhtumites häkkeritepoolset probleemi LAHENDAMIST ja ammugi mitte LOOMIST.  Võimalik, et see ei loo piisavalt intriigi ning seetõttu on jäänud infoväljas tähelepanuta. Kas „vastastiku vabatahtlik abistamine“ kohaldub siin nö häkitava ja häkkeri vastastikku abistamist – ei tundu nii. Pigem jääb antud teksti ja muu üldteada info puhul mulje, et see kohaldub häkkerite omavahelisele vastastikusele abistamisele.

Ma ei ole omanud teadmist, et häkker on vabavara loomise taga või ees. Ka praegu Raymondi käsitlusega ei võta ma seda omaks, sest nagu suuremale osale ühiskonnast, on minu arusaam häkkimisest siiski pigem negatiivne. Pean aga tunnistama, et enne kõnealuse tekstiga tutvumist ning selles esitatud kräkkimise ja häkkimise erinevust, kõnetas mind „eetiline häkker“ või siis isegi „white hat hacker“, mis oma lingvistikas tüpaažile hoopis sümpaatsema eesmärgistuse omistas.  Igal juhul soovitaksin mina omakasupüüdmatutel probleemide lahendamisele ja uute asjade loomisele orienteeritud häkkerite jaoks uue nimetuse endale leida, sest üldine arusaam häkkeritest ei tee sellist kompetentsi omavale inimesele ja olemusele au.