Raamatu retsensioon: Mindf*ck: Cambridge Analytica and the Plot to Break America. Christopher Wylie

Raamat avab arvutuslikku sotsioloogiat (computational sociology) ja psühholoogiat ning selle kasutamise võimalusi inimeste mõjutamiseks poliitikas. Teos on loodud Cambridge Analyticaga (CA) toimunu ümber ühe selle metoodika alustala panija Christopher Wyilie poolt (autori enda sõnul). CA oli briti poliitilist konsultatsiooni pakkuv ettevõte, kelle tegevus baseerus sotsioloogial, andmeteadusel, digitaalsetel vahenditel, andmete müügil ja analüütikal. Väidetavalt tegutseb ettevõte siiski mingil kujul ka veel täna.

Raamatus avatakse väljakutsena tehisliku ühiskonna (artificial society) loomise võimalusi läbi inimeste profiilide väljaselgitamise nii digitaalse jalajälje uurimise kui ka fookusgruppide ning 1:1 inimeste hoiakute ja olemuste uurimise ning seostamise kaudu. Seda kõike poliitiliste eelistuste väljaselgitamise ja/või kujundamise eesmärgil – Brexit, Trump, Krimmi annekteerimine. Raamatus on lisaks autorile peamiste subjektidena nende rollides hõlmatud Stephen Kevin Bannon, Robert Mercer, Alexander Nix. Raamat avab minu jaoks senitundmatust vaatenurgast inimeste mõjutamise viise uue meedia kaudu ning tehisintellekti treenimise võtteid selleks. Sotsiaalmeedia võltskontodel (fake accounts), nn võltsgruppidel (et koondada soovitud profiiliga inimesed ühte gruppi nende mõjutamise eesmärgil soovitud suunas) ja moonutatud info jagamisel inimeste hirmude kasvatamiseks ning selliselt soodsale pinnasele soovitud hoiakute ja eelistuste kasvatamist.

Suur osa raamatus esitatust on üldsusele 2018.aasta kevadel CA’ga skandaaliga seonduvalt teada, aga Wylie esitab siin rohkem detailsust analüütika psühholoogilise mehhanism poolt, mis analüütikale hoopis teise dimensiooni annab.

Kuigi autor esitab selgelt ka oma isiklikke eelistusi ja vaateid, ei häiri ega mõjuta see raamatu peateema mõistmist. Selliselt oleks see raamat kindlasti väärt lugemist ka neile, kes ülal viidatud poliitiliste asjade käiguga ka rahul on – hindamaks, kas nende valikud olid tegelikult nende endi valikud, või kaasaegseid psühholoogilisi võtteid kasutades filigraanselt suunatud/kallutatud väliste isikute poolt. Kindlasti on see raamat väärtuslik selles osas, et oluline on suurendada inimeste teadlikkust, kuidas meie andmejälg meid ennast mingil hetkel mõjutama võib hakata ja kui head võimalused selleks tänapäeval suurettevõtetel või nö tugevamatel on. Viies meid justkui mõtteni, et kas demokraatia on tänapäeval juba tõesti näiline demokraatia psühholoogilise manipulatsiooni tõttu.

Raamat oli kirjutatud väga veevalt ja köitvalt. Seosed erinevate osiste, rollide ja teemade vahel olid ammendavalt esitatud ja kui tõesti mõni käsitus oli ka liiga tehniline, ei pärssinud see kontekstist tervikuna arusaamist. Autori enda isiksus tõi raamatusse omanäolise vaatenurga ning minu hinnangul veenva lisandväärtuse – andmete kasutamise loogika ning vastuolud näiteks vähemuste suhtes.

Kuna ma varasemalt ei olnud nii põhjalikult CA skandaaliga tuttav, siis raamatu viimase kolmandiku juures, kus autor väljendas teravamat kriitikat CA suhtes isiklikust vaatest (nt ettevõttes info varjamine tema eest, CA tegevus vähemuste vastu või tema poliitiliste uksumuste vastu),  hakkas see minu jaoks kõlama kui „need viinamarjad ongi hapud“ loogika. Kuigi esitatud info ja käsitused kõlasid veenvalt, tekkis mingi hetk küsimus, et kas ka see raamat ise ei ole mingis osas psühholoogiline manipulatsioon selle lugeja suhtes. Selle pinnalt asusin CA kohta rohkem uurima – kolmandatest allikatest leitud info kõlas hästi kokku raamatus esitatuga. Tõnäoliselt olekski raamatu puhul olnud veelgi veenvam kui oleks olnud lisatud ka viited konkreetsetele uurimustele, teadustöödele vmt. Raamatus oli esitatud vähe numbrilist tõendust. Pigem olid need rõhutatud väga üldises kontekstis ja autori poolt soovitud hoiakute kultiveerimist toetavalt vaid.

On raske uskuda, et niivõrd igapäevane ja süütuna tunduv „laikimine“ internetis ja sotsiaalmeedias võib drastiliselt ohustada ühiskonda, kuid siin me oleme. Minu jaoks oli andmeturutemaatika raamatus silmi avav – poeostuandmed, restoraniketi kliendipanga andmed, meediaväljaannete tellijate andmed jne. Nende müük ja seostamine ning sellest saadav tulemus ja KASU kellegi teise jaoks on hirmuäratav. Tänapäeval on silmakirjalik rääkida andmete turvalisusest ja sellest, et andmed on inimese enda omad kui erinevaid andmeblokke kombineerides ei ole enam umbisikulisi andmeid üldse olemas. Data is the new gold ja see, kelle seda kõige rohkem on ning oskab neid kasutada, valitsebki ühiskonda.

Soovitusindeksi meetodil põhinedes annan omapoolseks hinnanguks 10.