IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Alles hiljuti (jah, uskumatu, et alles nüüd) sattusin kasutama Aribnb kodulehte. Ja oma lihtsuses, kompaktsuses vaimustusin, kuivõrd palju lihtsam ja parem on see võrdluses booking.com lahendusega. Võttes siis aluseks Nielseni komponendid: ·         õpitavus – sain esmakordsel väga kiiresti aru, kuidas mis käib. Aega võttis küll kaustajaks registreerimine, aga see vaid ühekordne valu. ·         tõhusus – väga kiiresti sain vajaliku valiku tehtud ja broneeritud. Hindeks 5+ ja värvipliiatsid ·         meeldejäävus – julgen arvata, et kuna see on üsna intuitiivne ja protsessiloogika on tegelikult teistest broneerimissüsteemidest (city24, kv.ee, booking.com), millega olen kokku puutunud, tuttav, siis seegi kriteerium hea tulemusega. ·         vead (tegelikult veakindlus) – kuna minu kogemus selle saidiga on pigem väga väike, siis veakindlust lõpuni hinnata ei oska. Eks esmane kasutamine ongi mõnevõrra kõrgendatud tähelepanuga ja hoolikam kui ehk igapäevase kasutamise loogika. ·

Olen lähemalt kokku puutunud haridusvaldkonna infosüsteemide arendusega. Võtan antud teemakäsitluses jutuks ühe väiksema infosüsteemi, milleks kutseõppeasutuste müügisüsteem Mõni aeg tagasi läks riigisektor oma majandusarvestuse pidamisega üle SAP’le. Samas aga ei võetud Rahandusministeeriumi otsusega üle täielikku SAP funktsionaalsust, vaid enimkasutatud moodulid sellest. Haridus-ja Teadusministeeriumi puhul otsustati SAPi riigi raamatupidamise konsolideerimise raamistikus laiendada ka ministeeriumi hallatavatele kutseõppeasutustele.   Kutseõppeasutusi eristab enamus valitsusasutustest see, et need teenivad ühel või teisel moel tulu – nt majutus, kutseõppurite teenused (juuksur, mehaanikatööd, majutusteenus jne), täienduskursused. Tekkis vajadus just sellist müügitulu samuti korrektselt ja süsteemselt majandusarvestuses ära siduda. SAP seda ei toetanud ja oli vaja leida lahendus. Lahendusena tuvastati SAAS põhine lähenemine, mida täiendada siis kliendivajadustest tuleneva lisaaren

Lugesin läbi Eric S. Raymondi „ Hacker-HOWTO “. Kirjutise eesmärk on avada häkkeri olemust ning adresseerida sellega seotud valearusaamasid. Autor avab nii häkkeritele omast loomust, kompetentsi kui ka tegevuse eesmärke ning põhimõtteid. Pean tunnistama, et mina kuulusin pigem sellesse gruppi, kes häkkimist ennekõike siis autori käsitluses nn kräkkimisega on seostanud. Sellest tulenevalt oli mul huvitav tutvuda Raymondi esitatud nägemusega. Küll aga pean samuti tunnistama, et Raymondi käsitlusest õhkuv häkkimise elitaarsus ning kohati isegi arrogantsus oli minu jaoks häiriv. Viimase vindi keeras sellele peale „KKK“ rubriik. Ta rõhutas küll kogukondlikkust, aga minu jaoks jäi ikkagi kõlama individualism. Ta rõhutab austust, aga minu jaoks jäi kõlama pigem tõrjuvus ja ebaviisakus. Mind kõnetasid põhimõtted, mille uskumist Raymond häkkerite puhul oluliseks pidas: 1. Maailm on täis imelisi probleeme, mis ootavad lahendamist 2. Ühtegi probleemi ei tuleks lahendada kaks korda