Nädal 8 - kes on IT proff Eestis, vajalikud eeldused, omadused ja oskused

Seekordne nädalateema on üsna provokatiivne. Justkui kaks varianti: kes on täna IT proff Eestis või siis kes võiks olla IT proff Eestis.
Kui läheneda akadeemiliselt korrektselt, on vastus näiteks ühes võimalikus kutsestandardis kirjeldatud üldoskuste ja erialaste kompetentside loetelu või siis viide Euroopa IKT valdkonnale omistatud e-Competence Framework.

Tõsi on, et kutsestandardites on küll vajalikud üldoskused kirjeldatud, kuid tegelikkuses neid oskusi  erialase hariduse pakkumisel ning ka omandamisel niivõrd oluliseks kõrvuti IT eksperdi erialaste oskustega ei peeta. Ettevõtlikkus ja arengule orienteeritus on juba üsna tavaline ootus ka IT ekspertide profiilile. Aina enam muutuvad oluliseks IT ekspertide puhul sotsiaalsemad oskused, sest arendaja ei ole enam puhas arendaja, vaid peaks olema rohkem seotud äripoolega nende vajadusi selgemini mõistes ning ka võimalusi põhjendades. Uued IT metoodikad rõhutavad koostöisuse tähtsust. Kõigile on teada, et IT arendused eeldavad ka väga kõrget pingetaluvust ning reageerimisvõimet. Andmeteaduse ja infotehnoloogia sünergias tõusevad esikohale väärtused ning moraalsus. 

Kes on aga täna Eestis IT proff. Pakun, et laiemale üldsusele suhestub IT professionaalsus tänapäeval hoopis ettevõtlikkuse ja innovatiivsusega. Seda näiteks siis meie e-riigi arengute (nt e-residentsus) ja idufirmade arengute pinnalt. Avalik sektor igatseb IT ekspertidest mõeldes enim andmeteadlaste, tarkvaraarhitektide ja küberturbespetsialistide järele.

Kas IT proff Eestis on midagi muud kui IT proff mujal? jah ja ei.  Kui mõtleme tööandjate ootusi ning riiklike strateegiate rõhuasetusi, siis ilmselt mitte. Kui aga näiteks kõrgharidust, siis on Eestis teiste riikidest mõnevõrra erinev lähenemine. Juba mõnda aega väärtustatakse IT professionaalsust lisaks IKT sektorile ka teistes eluvaldkondades, nt haridustehnoloogia, IT õigus jmt.