Nädal 4 - infoühiskonna arengukava 2020 visiooni realiseerumine

Milline osa visioonist, mis Eesti infoühiskonna arengukava 2020'ga 2013.aastal seati on praeguseks kõige enam ja milline kõige vähem realiseerunud?
Visioon: Eesti kasutatakse maksimaalselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimalusi, et nutikate lahenduste abil tõsta inimeste elukvaliteeti ja tööhõivet, tagada Eesti kultuuriruumi elujõulisus, suurendada majanduses tootlikkust ning tõsta avaliku sektori tõhusust – seda kõike avaliku, era- ja vabasektori koostöös.

Et aruteluga üldse alustada, on vaja meelde tuletada, milline peaks üldse olema visioon ja millisele ajaperspektiivile see üldse mõeldav seada on.  Teine põhimõtteline küsimus on, aga kas antud juhul on tegelikult üldse tegemist infoühiskonna nurgast saavutatavate eesmärkidega või mängib siin muu maailm ka olulist rolli. Kolmanda olulise vaatenurgana on mõistlik mõlgutada mõtteid, et kas lisaks valdkonna siseriiklikule suuna seadmisele on strateegial ka muid praktilisemaid rolle, kus piisavalt laiaulatuslik ja ambitsioonikas plaan nii avalikus sektoris kui ka erasektori jaoks rohkem võimalusi loob (nt eelarveläbirääkimised Euroopa Komisjoniga või siis erinevad granditaotlused erasektori ja ülikoolide poolt). Saan ka kogemuslikult retrospektiivsetel aruteludel osalenuna kinnitada, et infoühiskonna arengukava koostamine toona toimis ja toimus õigesti.

Mis on kõige paremini realiseerunud?
Arvan, et avaliku sektori võimekus ja süsteemsus teenuste planeerimisel on saanud hoo sisse õiges suunas. Jah, veel ei ole kodanikuna liiga hästi tunda olnud, kuidas erinevad protsessid avaliku sektoriga suheldes lihtsamaks ja efektiivsemaks on muutunud, kuid väga suuri samme selles suunas on astutud. On olemas juba esimene nn sündmusteenus, erinevad taotlusprotsessid on automatiseeritud ning kiiresti tagasisidestatud (üliõpilaste vajaduspõhine toetus, töötustoetused). Oluline korrastumine on toimunud avaliku sektori infosüsteemide planeerimise teemas, kus just kõnealuse strateegia valguses hakati rohkem tähelepanu pöörama tasuvusanalüüsile ja kasutajate rahulolu mõõtmisele. Avaaandmete temaatika, sh avaandmete portaal, ja koodivaramu on olnud samuti suur samm parema koostöö poole avaliku sektori ja erasektori vahel.
Avaliku sektori teenuste planeerimisel on üks suur viga - e-teenuse on mingi seaduseloomele või regulatsiooni kinnitamisele JÄRGNEV samm. St et enamasti luuakse e-teenuse mingitele protsessidele, mis on seadusloomes kirjeldatud analoogprotsessina - st taotlemine, dokumentide esitamine vmt, mis on omane füüsilistele protsessidele aga eesmärgist tulenevalt digitaalselt tehtav hoopis vähemkohmakalt. Ka avalikus sektoris peab e-teenuste arendamine käima äriloogikaga käsikäes, kuid mida rohkem nn riigi IT majasid luuakse, seda enam on seadusloome ärist kaugemal.

Mis ei ole nii hästi realiseerunud?
Kui jääda majanduse tootlikkuse puhul vaid visioonisõnastuse juurde teadmata, et nt tööstuse digitaliseerimisele suunatud tegevused on tegelikult ette nähtud Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumis ühe teises strateegias (Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020) , siis võib just tootlikkust ja selle ebapiisavusest tingitud inimeste heaolu kasvu pidada kõige vähem realiseerunuks. Seda tõendab ka DESI 2019 sissevaade.
Infoühiskonna arengukava 2020 on suunatud ennekõike IKT sektori arengu toetamiseks, aga IT sektor ilma teiste valdkondade arenguta ei ole piisav. Nt on tõendatult põllumajandusvaldkonnast IKT integreerimine suurt väärtust loov - tõugates selles kombinatsioonis vaid IT poolt ilma põllumajandusettevõtete arenguta mõistlik ei ole. Sama on teistes tööstusvaldkondades. Selliselt on digitaalse transformatsiooni väga aeglane liikumine otseselt seotud tootlikkuse ebapiisava kasvuga. Viimane on aga otseselt seotud omakorda inimeste oskustega (pole lihtsalt oskusi igapäevaselt vaja) ja heaoluga (madalat kvalifikatsiooni eeldavad madalalt tasustatud töökohad).

https://opendata.riik.ee/
https://koodivaramu.eesti.ee/users/sign_in
https://www.ituudised.ee/uudised/2020/02/20/datel-ja-finestmedia-tegid-tootukassale-roboti-mis-otsustab-toetuse-andmise-sekunditega?fbclid=IwAR31HD2FpJcdoNC4HaXm0IDSFYihERIU1OB5VjEC_bD4D7nWaHLROTbf9iM
https://kasvustrateegia.mkm.ee/
https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/scoreboard/estonia