Nädal 3 - Vali üks ülalkirjeldatud uue meedia komponentidest ja analüüsi, mil moel on see oma valdkonda mõjutanud

Mind intrigeeris õppejõu poolt tõstatatud võrdlus vikipeedia ja entsüklopeediate kontekstis. Meenub tööalane puutumus Eesti Entsüklopeedia (EE) digitaalse platvormi edasiarenduse teemaga. Ehk meil on tegelikult kolm dimensiooni: paberkandjal entsüklopeedia, digitaalne entsüklopeedia, vikipeedia.

MTÜ Eesti Entsüklopeedia juhataja Hardo Aasmäe on öelnud 2011.aastal: „Entsüklopeediad kuuluvad pigem  teadusmaailma, vikipeediat võiks liigitada pigem meedia hulka. Mõlemad tegelevad teadmistega ja teavitusega, kuid mitte kunagi ei asenda ajakirjandus teadust ja teadus ajakirjandust.“

Aasmäe väljaütlemine baseerub just veendumusel, et vikipeedia baseerub vabatahtlikule tegevusele ning selle sisukus ning ekspertsus on kaheldav. Selletaoline vabatahtlik tegevus olevat ennekõike tugistruktuur, kuid selles puudub süsteemsus, täpsus, ühtlus ja töökindlus.

Selline väljaütlemine on rajanenud eeldusel, et „päristeadjad“ justkui vikisse panustamas ei ole ja pigem on teadjam, kontrollitud ja seetõttu korrektsem lähenemine vaid entsüklopeedia formaadis.

MTÜ Entsüklopeedia lõi aastatel 2010–15 EE veebiversioon. Digiteeriti paberkandjal EE sisu ja täiendati hoogtööde kaupa vastavate valdkondade huvigruppide poolt erinevaid osiseid artiklitega, illustratsioonidega jne.

Digitaalseks minemisel astus entsüklopeedia meediale ja ka vikipeediale kaks sammu lähemale, või siis hoopis vastupidi? Kas „teadmise“ veebi „arvan, et tean“ ’le lähemale viimine sellisel kujul tähendas, et inimesed hakkasid entsüklopeediat rohkem kasutama, või hoopis hakkasid eksperdid, kes varasemalt panustasid tellimuste ja projektide raames entsüklopeediate täiendamisse/koostamisse, panustama operatiivsemalt pigem vikisse kui reguleeritumalt juhitud entsüklopeediaformaati?

Ma ise vikipeedia täiendamisse ei ole panustanud. Samuti ei ole ma väga suur vikipeedia kasutaja, sest mind on õpetatud suunduma algallika juurde. Viimane on mind küll mitmel korral pannud kukalt kratsima, et mis see targem või tõesem algallikas on. Näen, mis toimub järgmise põlvkonna puhul – kodutööd, mis eeldavat info otsimist ja uurimist, baseeruvad enamasti vikipeedia infol. Selle usaldusväärsuses ei kahelda. Aga kui võtta aluseks, et vikipeediasse panustavadki pigem ikkagi juba teadjamad ja selle kasutamise kasvust tulenevalt esitatav info korrastub, kas siis üldse peakski kahtlema?  Vanakooli mõju minus ütleb veel, et jah. Lihtsalt ei ole uut paremat teadmist, mis õpitu ümber lükkaks.

Naastes EE näite juurde saab väita, et entsüklopeediate ärimudel on tänaseks täielikult muutunud – enam ei ole maksev klient lõppkasutaja kui kodanik, vaid pigem teine äri, mille külge oma andmebaasid ühendada. Tavakodanik ei ole valmis enam maksma justkui usaldusväärse info eest kas siis paberkandjal entsüklopeediat ostes või veebikeskkonnale ligipääsu lunastades. Enamasti piisab kodanikule internetis otsingumootorite tulemustest. Uue meedia tuleks on täielikult muutnud entsüklopeedia toimemudelit.

Vähem oskan aimata aga, kuigi tahaks väga teada, et kui vikipeedia kasutajate hulk on viimastel aastatel oluliselt suurenenud, kas siis selle sisu sellevõrra samuti tõesti paranenud on. Riiklike registrite puhul on seatud see eeldus, et mida rohkem andmete kasutamist tekib, seda korrektsemaks saavad andmed. Huvitav!

Intrigeeriv on lõpetada siin hoopis wikipeedia definitsiooniga entsüklopeediast:

"Encyclopedias are considered a scholarly source. The content is written by an academic for an academic audience. While entries are reviewed by an editorial board, they are not “peer-reviewed”" /

ja seejärel wikipeedia enda kirjeldus:

"Wikipedia is a free encyclopedia, written collaboratively by the people who use it."

Allikad: http://entsyklopeedia.ee/
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/entsueklopeediale-sobib-digiajastu/