IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Alles hiljuti (jah, uskumatu, et alles nüüd) sattusin kasutama Aribnb kodulehte. Ja oma lihtsuses, kompaktsuses vaimustusin, kuivõrd palju lihtsam ja parem on see võrdluses booking.com lahendusega. Võttes siis aluseks Nielseni komponendid: ·         õpitavus – sain esmakordsel väga kiiresti aru, kuidas mis käib. Aega võttis küll kaustajaks registreerimine, aga see vaid ühekordne valu. ·         tõhusus – väga kiiresti sain vajaliku valiku tehtud ja broneeritud. Hindeks 5+ ja värvipliiatsid ·         meeldejäävus – julgen arvata, et kuna see on üsna intuitiivne ja protsessiloogika on tegelikult teistest broneerimissüsteemidest (city24, kv.ee, booking.com), millega olen kokku puutunud, tuttav, siis seegi kriteerium hea tulemusega. ·         vead (tegelikult veakindlus) – kuna minu kogemus selle saidiga on pigem väga väike, siis veakindlust lõpuni hinnata ei oska. Eks esmane kasutamine ongi mõnevõrra kõrgendatud tähelepanuga ja hoolikam kui ehk igapäevase kasutamise loogika. ·

Olen lähemalt kokku puutunud haridusvaldkonna infosüsteemide arendusega. Võtan antud teemakäsitluses jutuks ühe väiksema infosüsteemi, milleks kutseõppeasutuste müügisüsteem Mõni aeg tagasi läks riigisektor oma majandusarvestuse pidamisega üle SAP’le. Samas aga ei võetud Rahandusministeeriumi otsusega üle täielikku SAP funktsionaalsust, vaid enimkasutatud moodulid sellest. Haridus-ja Teadusministeeriumi puhul otsustati SAPi riigi raamatupidamise konsolideerimise raamistikus laiendada ka ministeeriumi hallatavatele kutseõppeasutustele.   Kutseõppeasutusi eristab enamus valitsusasutustest see, et need teenivad ühel või teisel moel tulu – nt majutus, kutseõppurite teenused (juuksur, mehaanikatööd, majutusteenus jne), täienduskursused. Tekkis vajadus just sellist müügitulu samuti korrektselt ja süsteemselt majandusarvestuses ära siduda. SAP seda ei toetanud ja oli vaja leida lahendus. Lahendusena tuvastati SAAS põhine lähenemine, mida täiendada siis kliendivajadustest tuleneva lisaaren

Lugesin läbi Eric S. Raymondi „ Hacker-HOWTO “. Kirjutise eesmärk on avada häkkeri olemust ning adresseerida sellega seotud valearusaamasid. Autor avab nii häkkeritele omast loomust, kompetentsi kui ka tegevuse eesmärke ning põhimõtteid. Pean tunnistama, et mina kuulusin pigem sellesse gruppi, kes häkkimist ennekõike siis autori käsitluses nn kräkkimisega on seostanud. Sellest tulenevalt oli mul huvitav tutvuda Raymondi esitatud nägemusega. Küll aga pean samuti tunnistama, et Raymondi käsitlusest õhkuv häkkimise elitaarsus ning kohati isegi arrogantsus oli minu jaoks häiriv. Viimase vindi keeras sellele peale „KKK“ rubriik. Ta rõhutas küll kogukondlikkust, aga minu jaoks jäi ikkagi kõlama individualism. Ta rõhutab austust, aga minu jaoks jäi kõlama pigem tõrjuvus ja ebaviisakus. Mind kõnetasid põhimõtted, mille uskumist Raymond häkkerite puhul oluliseks pidas: 1. Maailm on täis imelisi probleeme, mis ootavad lahendamist 2. Ühtegi probleemi ei tuleks lahendada kaks korda

Selleks, et osata välja tuua IT juhte ning nende juhtimisstiili, peaks neid tegelikult ka tundma või lähemalt kokku puutunud olema. Pelgalt sotsiaalmeediakanalites jagatud jälgede pealt ei ole kohane üldistada IT valdkonna suurkujude vastavust mingitele tüüpidele.  Kui mõelda, et milliseid omadusi või käitumisviise ma ise IT juhilt ootaksin, siis ütleksin, et kõike loetletut. Tegelikult ei erine ju need karakteristikud ka lihtsalt juhist, ei pea ilmtingimata IT juht olema.  Kahjuks ei ole mul tänaseni olnud võimalik ühegi sellisele profiilile vastava IT juhiga kokku puutuda.  Ennekõike peab olema juht inimeste inimene. Erialased oskused ja teadmised on kindlasti vajalikud, aga vaid nendega hea juht olla ei ole võimalik. Nii et minu pakkumine oleks, et hea IT juht hõlmab endas neid loetletud juhitüüpe oskusteks ja omadusteks muudetult järgmiselt: visionär, eestvedaja - juhil peab olema selge pilt sellest, kuhu ta tahab jõuda, ning ta peab suutma „vedada” sinna kogu meeskonn

Seekordne nädalateema on üsna provokatiivne. Justkui kaks varianti: kes on täna IT proff Eestis või siis kes võiks olla IT proff Eestis. Kui läheneda akadeemiliselt korrektselt, on vastus näiteks ühes võimalikus kutsestandardis kirjeldatud üldoskuste ja erialaste kompetentside loetelu või siis viide Euroopa IKT valdkonnale omistatud e-Competence Framework. Tõsi on, et kutsestandardites on küll vajalikud üldoskused kirjeldatud, kuid tegelikkuses neid oskusi  erialase hariduse pakkumisel ning ka omandamisel niivõrd oluliseks kõrvuti IT eksperdi erialaste oskustega ei peeta. Ettevõtlikkus ja arengule orienteeritus on juba üsna tavaline ootus ka IT ekspertide profiilile. Aina enam muutuvad oluliseks IT ekspertide puhul sotsiaalsemad oskused, sest arendaja ei ole enam puhas arendaja, vaid peaks olema rohkem seotud äripoolega nende vajadusi selgemini mõistes ning ka võimalusi põhjendades. Uued IT metoodikad rõhutavad koostöisuse tähtsust. Kõigile on teada, et IT aren

Copyleft - litsents, mis võimaldab teost kopeerida, jagada, muuta ja parendada samadel tingimustel, selle erinevatel litsentsitüüpidel on erisused aga edasijagamisele. GPL – General Public License kopeeri, uuri, täienda ja anna edasi (copy, study, modify, redistribute), tuleb vaid viidatata autorile. tuletatud teosele tuleb kohaldada samuti GPL litsentsi. Populaarseim tarkvara, millele on kohaldatud GPL litsents, on tõenäolieslt Linux. LGPL –  Lesser General Public License erisus GPL'st - litsents ei laiene tuletatud teostele ja selliselt võimaldab ärilist eesmärki. AGPL –  Affero General Public License erisus - välistab ärilisel eesmärgil edasijagamist, kõige rangem tüüp. FDL -   Free Documentation License kohaldatakse enamasti dokumentatsioonile Edasikandumiklausel sõltub litsentsivalik  levitaja/autori või modifitseerija tegevuse eesmärgist. Enim olen ise kokku puutunud GPL ja LGPL tüüpi litsentsidega. GPL puhul näiteks just näiteks Sharepoint, Drupali ja Wor